Hindamise alused 
  1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele  kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja  oskustest. 
  
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli  õppekava ning kooli kodukorra nõuetest. 

 
Hindamise eesmärk 
  Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
  1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
  2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
  3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
  4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

  Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
  1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
  2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 
 

  Hindamisest teavitamine 
  1. Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema  seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. 
  
2. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse  avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel. 
  
3. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta. 
  
4. Klassijuhataja saadab hindelehe õpilasega (allkirja vastu) lapsevanemale järgmiste kuude 5-ndaks kuupäevaks: oktoober, detsember, veebruar, märts, mai.
  
  
Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus 
  1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine  õpetaja õpilase suuliste vastuste, kirjalike  ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. 
  
2. Õppeveerandi  algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised  ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. 
  
3. Õppeveerandi  õpitulemuste  kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg  kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 
 
4. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis, lubatud on plussid ja miinused (ka veerandihinded tunnistusel). 

5. Õpilase koolist  lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käimasoleva õppeveerandi  saadud hinded viiepallisüsteemi. 
  
 6.Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või   praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust   on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. 
  
7.Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk". 
 
 

  Hinded viiepallisüsteemis 

  1. Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 
  
2. Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 
  
3. Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 
  
4. Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 
  
5. Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1", kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. 
 
 

  Kokkuvõtva hindamise põhimõtted 
  1. Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi- ning aastahinne. 

  2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne       välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 
  

  Kokkuvõttev hindamine 1.-3. kooliastmel 

  1. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega. 
  
2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. 

  3. Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. 

  4. Õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või  "nõrk" või kel on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu  tugisüsteem ( logopeediline abi, tugiõpe, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. 

  5. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata  ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele  "nõrk". 

6. 9.klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. 
 

 
  Käitumise ja hoolsuse hindamine 

1. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse  1.-3. kooliastmel. 
  
2. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja  järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 

3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav". 
  
  
  Hinde  vaidlustamine

  1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus  hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. 
 
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. 
 
 

  Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
 
 1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. 
 
2. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. 
 1.-3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale  õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang. 

3. 1.-3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on  otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. 
  
4. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi. 
 
 

  Õpilase järgmisse klassi üleviimine 

1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu. 
  
2. 1.-3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole  jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks. 
 
3. Neid tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

Algusesse